saada kiri   |   sisukaart
 
 
 
 Trüki leht
Uudised


HC Wild Vepr 3 grupi võitjaks

Uudised >>

2021.a HHL MV algasid küll juba mulluse aasta oktoobrikuu alguses, kuid vaevalt pärast starti, poolteist kuud hiljem, tuli aga hoogsalt levima hakanud koroonapandeemia tõttu "aega maha võtta". Teistkordne start lubati alles kolme kuu möödudes, kuid nüüd juba uute piirangutega. Nimelt võisid harrastusmängijad jätkata vaid välisväljakutel. Viimased Tallinnas praktiliselt küll puuduvad, olemas on vaid Pirita Spordikeskuse väiksemate mõõtudega (21x42 m) hokiväljak. Olgu mainitud,et viimase Tallinnas tegutsenud - Lastestaadioni välisväljaku pühkis koos väljaku ja abihoonega maapealt Eesti tollane Jäähokiliidu president Priit Vilba (Wilbach) juba kahetuhandate aastate alguses ja seda suures ja paljulubavas jäähallide ehitamise plaanis, lubades sinna ehitada moodsa jäähoki sisehalli. Ütleb ka eesti vanasõna, et hea mees kes lubabki. Juhtus nii, et jäähalli asemel Eesti Jäähokiliidule Tallinna linnavalitsuse poolt 50 aastaks eraldatud maaalale ja seda kuni tänaseni eksisteerib autoparkla! Seda seniks. Et harrastusmängijad päris mängudeta ei jääks otsustas HHL juhatus ja kohtunikekogu välisväljakutel jätkata, kusjuures tuli boonusena juurde Aruküla hokiväljak. Siinjuures veelkord tänu igakülgsele vastutulekule ja meeldivale koostööle tänusõnad Aruküla Spordikeskuse juhatajale Kadri Keskkülale. Eriline kiitus ja tunnustus ka hokitaustaga Pirita Spordikeskuse Arendus- ja müügijuht Oliver Liidemannile. Allakirjutaja, oma ligemale 85 elu- ja 65 aastase jäähokialase tööaasta jooksul tundis esmakordselt, et hokiväljaku jääaja planeerimisel on jäähoki number üks! Senini on vähemalt harrastusmängijatel nii treeninguid, kui ka mänge olnud võimalik pidada vaid hilisõhtustel tundidel, tihti isegi poolteist tundi enne südaööd, kusjuures jäähallist lahkutakse juba järgmise päeva esimestel minutitel. Siinjuures olgu märgitud, et iluuisutajate ja hokimängijate vahel on parema jääaja suhtes kana kitkutud juba ammusest nõukaajast. Usun, et enamik hokihuvilisi ei tea, et esimene (loe esimene)! tehisjääga uisuväljak terves tolleaegses N-Liidus ehitati juba 1956 aastal Tallinna Mererajooni Kadriorgu, kus jääpinda oli vaid 1/3 hokiväljaku mõõdetest - et hokimängijad seda kasutada ei saaks ! Nüüd, kus mängus oli parem pool muna, kui tühi koor, HHL MV said jätkuda. Kui 3 ja 4 grupi meeskonnad võtsid edasist mängude jätkamist tõsiselt, siis seda ei saa öelda mõnede 1-2 grupi meeskondade kohta, kus osa meeskondi loobus ja loodab senini looja peale, et küll me peatselt taas jäähallides mängime. HHL MV 3 grupp aga jätkas ja meeskondade treenerid tegid kõik, et mängud mängitud saaksid, Ja ühiste pingutustega see kõik teoks ka sai. Senini kindlalt liidrirollis olev ja kõik mängud võitnud Wild Vepr sai ka viimases voorus tasavägiselt kulgenud mängus 4:1(0:0,2:0,2:1) võidu Kakumäe Kullide üle. Kus avakolmandikul väravaid ei visatud. Alles teise kolmandikaja 23-dal mänguminutil läks Wild Vepr Deniss Loginovi (Juri Moler) viskest 1:0 juhtima ja kolmandikaja lõpuks 2:0 Aleksi Ljamtsevilt. Viimasel kolmandikajal kasvatasid Vladislav Najdjonov (Deniss Loginov) ja Viktor Suhhodolov(Juri Moler) Wild Vepri juba 4:0 eduseisu, kuid alles mängu viimasel sekundil viskas Tanel Lomp Kullide auvärava. Mäng oli tegelikult tasavägisem, kui seda näitab protokoll. Kullid olid rünnakutel kohati isegi aktiivsemad, kuid kuidagi ei suudetud supermängu teinud vastaste väravavahti Sergei Diktarjovi üle mängida. Kui juba ainuüksi kolm üks-üks olukorda jääb realiseerimata, siis tuleb paratamatult kaotusega leppida. Lõplik paremusjärjestus: 1. Wild Vepr (treener Ilja Simagin) 10 punktiga, 2. Kurase Hülged 9 punktiga, 3.Zarjad Baltic 5 punktiga, 4. Kakumäe Kullid samuti 5 punktiga. Kuigi Zarjad Baltica ja Kakumäe Kullide omavaheline mäng oli lõppenud 3:3 viigiga, sai otsustavaks Zarjad Baltica meeskonna parem väravate vahe 11-10, Kakumäe Kullidel oli see 15-17. 5 koht 3 punktiga Vipers 2 3 punktiga ja 6. Sparta 2 1 punktiga. Jaan Ahi' Peakohtunik

Tagasi