HC Saku On Ice (veidi täiendatud koosseisus) pidas reedel Riia Dünamo koduareenil Arena Riga mõnusa ja huvitava sõpruskohtumise Riia Dünamo fännklubi meeskonnaga. Vastane oli üsna kõvast puust, nende esiviisik oli HHL-i selle hooaja esigrupi tipu tasemel. Mõned mängisid veel hiljuti Läti MV-tel. Mäng toimus väga huvitavas formaadis. Kõigepealt pool tundi jooksvat mänguaega, seejärel kolm minutit puhkust, millele järgnes omakorda poole tunnine mäng. Iga karistus tähendas karistusviset. Lubatud olid löökvisked, jõumäng mitte. Pärast tund aega kestnud mängu oli jääpuhastus, millele järgnes karistusvisete seeria – mõlema meeskonna kõik mängijaid pidid viskama ühe bulliti. Nii löödi kokku 30 bullitit. Meeskond, kes võitis karistusvisete seeria, sai mängus ühe värava juurde. Kui enne karistusvisete seeriat oli seis 9:7 Saku kasuks ja mäng küllalt tasavägine, siis teatud pöörde tõid karistusvisked, mille jooksul ärkas lõplikult ka Saku väravat kaitsnud Ainar Juht, kes veel bussis põdes eelmisel õhtul HHL-is saadud Saku On Ice II 1:10 kaotust Spartale. Nüüd oli mees teisest puust ja nii said küllalt osavad lõunanaabrid meie vahi seljataha vaid 2 väravat! Samas, kui meie meeskond realiseeris tervelt 10 viset. Kusjuures eriti efektseks ja kohtumise mõnusa mängulise meeleoluga kooskõlas olevaks osutus Peter Hiire realiseeritud bullit – üks puude keskjoonel ja litter pikalt ette, kepp õla kõrgusele, sellises asendis kolm sekundit liuglemist, löökvise ja koll! Mäng jätkus seega seisul 10:7 Saku kasuks, pärast mida sai otsustavaks meie meeste parem füüsiline tase, mis omakorda võimaldas mängu tempot kõrgel hoida ja seeläbi suudeti luua ka söödurohkeid olukordi ning palju paremaid väravavõimalusi. Saku poolel sai lõpuks väravakuningaks Jarmo Süvaoja, kes viskas tervelt 5 kolli! Kusjuures Mikk Paaksi „assisteeris“ hat trickiga! Lõppskooriks jäi 16:8 Saku kasuks. Lõppkokkuvõttes sai otsustavaks hoopiski mõnus ja pingevaba meeskonna vaim, mis seekord justkui imekombel kogu pundi terveks mänguks enda ühtsesse haardesse tõmbas. Mängiti pingevabalt, nauditi igat hetke, negatiivsusest polnud jälgegi. Platsil liugles noortega igati võrdses rütmis ka vanameister Andres Kaljuste, kes mängis koos poeg Kaupoga samas ründeliinis. Kusjuures Andrese bullit oli samuti efektne. Veel pingil ütles ta, et välja mõtlesin! – teen enne väravat paar kerget kehapetet ja libistan siis litri tal lihtsalt vaikselt jalgade vahelt sisse kurat ja täpselt nii see koll ka sündis!
Kokkuvõttes oli selles mängus osalemine puhas rõõm. Seda on isegi raske sõnades kirjeldada. Platsile mindi vaatamata harrastajate jaoks pikale mängule lõpuni naerulsui. Kui iga mees tunneb nii enda kui kaaslase õnnestumisest üksnes siirast rõõmu, pole ka väikesel eksimusel mingit tähtsust. Õhtu lõpetasime sealsamas Riga Arenal Riia Dünamole kaasa elades, kusjuures mäng osutus tõeliseks maiuspalaks. Kodumeeskond suutis kohati lootusetuna näinud kohtumise vähem kui minut enne normaalaja lõppu viigistada ning lisaajal lõpuks ka võita! Paremat jäähokielamust on raske ette kujutada.
Usun, et paljud HHL-i klubid käivad sarnastel välismängudel. Kutsun üles meie kodulehel ka oma sarnastest seiklustest teada andma. Usun, et ka sellised formaadid aitavad Eesti jäähokit jätkuvalt heas elujõus hoida.
Tõnu Tuulas
ja tänud Andresele ja Kaupole mõnusa mängu eest ühises ründeliinis.